Poliitikud täitsid oma lubaduse ja lõid meie eest hoiupõrsa tükkideks.

II pensionisammas on nagu hoiupõrsas, mida ei tohiks katki teha enne, kui oled jõudnud pensioniikka. Kuid nagu viimaste nädalate uudised on näidanud, siis Isamaa erakond täitis oma lubaduse ja lõi meie eest hoiupõrsa tükkideks.
‍
Kui olla nüüd väga aus, siis pensionireformil pole mingit pistmist sellega mida Eesti vabariigi kodanikud tahavad või soovivad. Tegemist on vana hea poliitikaga, mille eesmärk on võita valijate hääli ja sellega ka asi ka piirdub.

Kurb selle kõige juures on asjaolu, et pensionireformi tulemusena kaotab rohkem inimesi raha, kui sellest kollektiivselt võidetakse ning seda on kerge tõestada.
‍
Tänase seisuga on pensionifondide kogumaht 5.08 miljardit. Samal ajal eelmine aasta oli pensionifondide kogumaht 4.58 miljardit ning aasta enne seda 3.91 miljardit. Ehk teisisõnu tänase pensionisüsteemi puhul on mahud aastast-aastasse kasvanud ning kui pensionireformi ei toimuks, siis pensionifondide kogumaht jätkaks kasvamist ka järgnevatel aastatel.
‍
Milline saab pensionifondide kogumaht olema järgmise aasta lõpuks on küll lahtine, kuid fakt on see, et see summa ei ületa 5.08 miljardit, sest kindlasti on inimesi, kes võtavad oma raha välja, kes üritavad seda ise investeerida ning on ka neid, kes kasutavad seda raha enda parema äranägemise järgi.
‍
Statistika järgi kaotab 70-90% jaeklientidiest raha, kui nad seda iseseisvalt otsustavad investeerida. Seega valiku andmine inimestele, et nad oma pensionirahasid ise investeeriksid on kohati arusaamatu. Eestis on olnud mitmeid erinvaid platvorme, mis on koos investorite rahadega kadunud ja mille peale riik vaid käsi laiutada oskab, sest "investeerimisega kaasnevadki riskid."
‍
Kui on üks asi milleks pensionsüsteem on loodud, siis on see tuleviku kindlustamine. Teisisõnu, seda raha ei tohiks saada välja võtta enne pensioniikka jõudmist ja nii lihtne see ongi. Valikuvabadus on pensionikogujatel olnud olemas läbi aastate, valida saab 24 erineva pensionifondi seast ning tänu Tulevale on jõudnud valikusse ka erinevad indeksfondid.
‍
Samuti jääb arusaamatuks, miks on pensionireformiga sedavõrd kiire? Tegemist on siiski reformiga mis puudutab ligi poolt Eesti elanikonnast ning jutt käib 5 miljardist eurost. Kas asi on vaja ära teha ainult valimisteks või on tõesti soov aidata inimesi? Selle üle saab igaüks ise otsustada.
‍
Vähe on räägitud tulumaksust, mis kaasneb raha väljavõtmisega. Jah, kui te otsustate raha välja võtta, maksate viiendiku riigile. Aga mis sihtotstarbeks tulumaksu plaanitakse kasutada? Ehk on võimalus reformi käigus otsustada, et kuhu kogutud tulumaks läheb - teede parandamiseks? Lasteaeada ja koolide ehitamiseks? Või ehk on olemas paremaid alternatiive, näiteks tulumaksu vabastus väljavõetud summale või reservfondi loomine tuleviku tarbeks, juhuks kui pensionireform ei õnnestu?
‍
Sellise reformi läbiviimist ei tohi kiirustada, sest kui ma viimati kontrollisin, siis ma ei teaks, et Eestis oleks tänavatel kümned/sajad tuhanded inimesed, kes tulihingeliselt nõuavad oma raha vabastamist kiiremas korras.
‍
Lõpetuseks on vaatamiseks lühike videoklip, mis halenaljakalt kirjeldab meie valitsuse arusaama väärika vanaduspõlve tagamisest. Kas jutt käib arenenud ühiskonnast või vaesuslõksust, kus teeme panused ühele lapsele kümnest, et ehk too jõuab elus kaugele ja saab oma ema-isa-tädi-onu-vendasi-õdesi ka üleval pidada?
‍
Esimeses Stuudios küsiti Helir-Valdor Seederilt järgnev küsimus?
‍
Kuidas tagada väärikas vanaduspõlv, nii et meie lapsed seda ei peaks väga valusalt kinni maksma?
‍
Vastus: